Meie elud on tänapäeval nii seatud, et jaotame end pidevalt mitme erineva rolli vahel – ettevõtja/tööline, ema, abikaasa, tütar, õde/vend, sõber jms. Lisaks on meil ka kodu, auto ja muu meile kuuluv. Kõik see teeb meie elu ühelt poolt rikkamaks, aga samal ajal toob kaasa ka erinevaid kohustusi. On erinevaid võimalusi ennast kõige selle vahel jagada ning enamikel päevadel täidame oma kohustusi automaatselt nende üle pikemalt arutlemata. Siiski tekib meil tihti ka olukordi, mil tegemist vajavate toimetuste nimekiri on pikk, aga vaatad seda ning tunned, et lihtsalt ei viitsi. Tuleb tuttav ette?
Mina tunnistan, et mulle on see küll väga tuttav. Tean ka, et sellistel puhkudel kipume ennast süüdistama ja end laiskvorstideks pidama. Aga tahad avaldan sulle saladuse? Õiges koguses distsiplineerimatust ning logelemist võivad meile hoopis kasuks tulla. Elu on kaootiline ning 100% seda ette planeerida ei saagi. Tegelikult ongi meil vaja endale anda aeg-ajalt puhkust. Aktiivsed perioodid peaksid vahelduma rahulikemaga. Siis on meil piisavalt energiat, et tegusal hetkel endast maksimumi anda.
Mida aga teha sellistel hetkedel, kui puhkus ei tule kõne allagi? Näiteks satub mitteaktiivne periood ajale, mil on saabumas mõni kokkulepitud tähtaeg või ootamas olulised tegemised, mida ei saa edasi lükata. Niisugustel puhkudel on mul sulle kuus nippi, mida alljärgnevalt soovitan:
Sea omale päevaeesmärk. See võib olla ükskõik milline. Näiteks: teenida 300 eurot. Oluline on proovida viia see n-ö projekt lõpule.
Tehke plaan eesmärgi saavutamiseks. Kirjutage paberile päeva tegevuskava, mis võiks koosneda realistlikutest ülesannetest. Parem teha plaanitust rohkem, kui jätta tegemata pool nimekirjast. Aktiivseteks perioodideks soovitan siiski seada omale julgeid ja pigem suuremaid eesmärke, sest 30% väga suurest eesmärgist on alati rohkem kui 100% eriti tagasihoidlikust plaanist. Samas ajal, mil sul on niigi motivatsioonikriis ning keeruline end tegutsema sundida, siis hoia madalat profiili ja planeeri oma tegemisi varuga. Küll oled peagi taas rajal tagasi ning siis võid hakata jällegi suurelt mõtlema.
Ära häälesta end pidevale töölainele. Jaga kogu maht mitmeks väikeseks ülesandeks ja tööta tunde järgi – alusta 30–45–60 minutiste juppidega. Seejärel tee 15-20 minutit pausi. Kui vaba aeg ja töö on seatud vaheldumisi, siis saavad planeeritud asjad tehtud otsekui märkamatult.
Kui tunned, et mingil hetkel hakkab töö justkui ludinal minema, siis tööta kauem ja pikemate intervallidega. Ka juhul, kui kell on juba üle südaöö kasuta tekkinud inspiratsiooni ja teotahet maksimaalselt. Sellistel hetkedel töötades sooritad sama ajavahemiku jooksul tavapärasest kaks korda rohkem ülesandeid. Räägin omast kogemusest 🙂 Järgmisel päeval võid siis soovi korral endale pikemat puhkust või hilisemat ärkamist lubada.
5. Tuleta endale meelde oma „miks?”. Mõtle, milleks üldse su eesmärgid sulle vajalikud on. Kas unistad ettevõtlusvabadusest, või oled emapuhkusel ja ei soovi peale seda enam kontorisse naasta? Kas soovid omada võimalust aastaringselt reisida, või uue korteri ostuks raha teenida? Mis iganes see „miks?” e. põhjus sinu eesmärgi taga on, aitab see sind momentidel, mil tunned, et napib viitsimist ennast uuesti tegutsema sundida.
6. Alusta lihtsamast tegevusest ja liigu keerulisemate suunas. Kergemate ülesannete edukas sooritamine on justkui soojenduseks. Peale seda lahenevad tegemised, mis hommikul tundusid lausa väljakannatamatutena hiljem justkui iseenesest!
Minu soovitused said selleks korraks otsa. Loodetavasti on need nipid sulle kasuks hetkel, mil tegutsemisindu vähevõitu on. Mina sain igatahes nende abil näiteks selle blogipostitusega lõpuks ühele poole. Laiskus võib muide olla vahel ka parim nõuandja. Seda „kuulates” mõistad, millal peaksid aja maha võtma, aga ka seda, mis on sulle tõeliselt oluline. Samuti aitab see meil teha töid kvaliteetselt väiksema ajakuluga, sest soovime tüütu ülesande kiiremini n-ö kaelast ära saada, et jääks aega ka laisklemisele.
Logele teriviseks!
Viivika
