Ma olen aastaid varahommikust ärkamist vihanud. Mäletan, kui raske tundus ärgata piisavalt vara, et kl. 7.45 kooli või trenni jõuda. Uni oli magus ning proovisin reeglina venitada uneaega nii pikaks kui võimalik Nii juhtus, et otsest hommikurutiini mul noorena tegelikult ei olnudki. Kargasin lihtsalt viimasel minutil voodist välja, pesin, riietusin ja tormasin kodunt minema trammi peale samal ajal palvetades, et mingeid liiklustakistusi ette ei tuleks, sest vastasel juhul oli suur oht, et jään tundi või trenni hiljaks.
Tänaseks olen selles osas väga palju muutunud – hindan väga aega ja soovin mulle antud aja jooksul võimalikult palju ideid teostada, eesmärke saavutada ning enda ja lähedaste unistusi täita. Olen ka suur raamatusõber ning enesearengu usku. Nii sattuski mulle paar aastat tagasi ette raamat “The Miracle Morning”. Selle autor kirjutab sellest, kui oluline on tõusta vara ning alustada päeva rutiiniga, mis tõstab produktiivsust ning parandab ka meie üldist heaolu. Sellest ajendatuna olen kahel korral teinud 30 päeva väljakutset “Imeline hommik”, mille raames tõusin iga päev kl. 5.00 ning alustasin päeva kindla rutiiniga. Võin öelda, et enamus tegevusi, nagu lugemine, mõtete kirja panemine, mediteerimine, visualiseerimine ja võimlemine oli mul juba varemgi päevakavas. Lihtsalt väljakutse käigus planeerisin kõik need tegevused hommikusse. Täna ma küll enam igapäevaselt kl. 5.00 ei ärka, samas tekkis mul tänu väljakutsele uus kindel hommikurutiin, milleta enam oma päeva algust ette ei kujutagi. Nii, et soovitan nüüd julgelt seda ka sulle…. ja siit need siis nüüd tulevad:
1. Ärka õigel ajal üles: harjuta ennast ärkama igal hommikul vähemalt 2 tundi enne kui pead kusagile tormama hakkama. Sellest piisab hommikurituaali sooritamiseks ning su päev saab suurepärase stardipaugu. Enda hommikurituaalidest räägin ilmselt juba mõnes oma järgnevas postituses. Kindla rituaali sooritamine annab piisavalt vajalikku kütust kütust nii aju kui ka keha jaoks kogu päevaks, et siis energiast tulvil töisesse argipäeva sukelduda. Hommik võiks olla aeg, mil valmistad end päevaks ette nii mentaalselt kui ka füüsiliselt. Kui lood endale harjumuse varem ärgata, siis tõuseb su produktiivsus suurel määral.
2. Joo vett: alusta päeva klaasi toasooja veega, sest enese hüdreerimine peaks olema kindlasti osaks sinu hommikurutiinist. Meie rakud koosnevad enamalt jaolt veest ning ilma piisava koguse veeta ei toimi meie organism tõrgeteta. Seetõttu on piisavas koguses vee tarbimine vajalik kogu päeva vältel. Kuna aga pika öö jooksul kaotab keha niiskust, mida ta magamise ajal kusagilt juurde ei saa, siis keha dehüdreerub. Sellepärast on väga oluline anda kehale pärast ärkamist seda, mida tal väga vaja on. Kui tunned hommikuti (või ka kogu päeva jooksul) peavalu, väsimust, pearinglust, siis võib see olla märk sellest, et su keha vajab vett. Esimese abinõuna neil puhkudel võiks proovidagi veejoomist. Kui aga suu kuivab, siis võib olla põhjuseks see, et kogu su organism on tõsises veekriisis. Suu on viimane koht, kus organism oma veevarusid hoiab selleks, et seedeprotsessi algus saaks toimida tõrgetega. Mistõttu oleks janu vaja kustutada juba palju enne, kui suu kuivamist tunned. Kõige õigem oleks end harjutadagi regulaarselt vett tarbima ning alustadagi klaasi veega hommikul peale ärkamist. Cheers!
3. Lase päike tuppa: Eestis ei saa me kuidagi liigsest päikesest ära tüdineda, seega ei tohiks tunduda ebameeldiv päikesekiiri hommikul oma tuppa lubada. Päikesevalgus on su kehale signaaliks, et käes on hommik ning aeg ärgata. See on suureks abiks viimasegi uneraasu silmast pühkimisel. Pimedatel talvekuudel peaksime enda laiuskraadil siiski varahommikust päikest lambivalgusega asendama.
4. Õhuta ruume: kui vesi joodud ja kardinad eest tõmmatud, siis ava korraks aken, et värske õhk tubadesse pääseks. Talvel võid aknaid paotada kordamööda, alustades nendest, kus ise parasjagu ei viibi. Samuti ei ole siis vajalik aknaid lahti hoida rohkem kui mõni minut.
5. Võimle: kerge hommikuvõimlemine kiirendab ainevahetust, mõjub hästi vereringlusele, vabastab heaoluhormoone ning aktiveerib su aju ja keha. Keha liigutamisega varahommikul jõuab ajju piisav hulk värsket verd, mis parandab ajutegevust ning kontsentratsiooni. Eesialgu piisab vaid 5-10 minutilisest kergemate harjutuste sooritamisest. Edaspidi võid kestvust ning raskusastet järk-järgult suurendada. Kindlasti ei ole vaja hommikurituaalide ajal sundida keha väga koormavaks treeninguks. Hästi sobivad jooga, taiji, kergemad lihasgruppide harjutused, venitused jms. Ma ise harrastan juba aastaid 5 tiibetlase harjutuskompleksi, mis on piisava koormusega ning ei võta aega rohkem kui 15-20 minutit. Neile, kellel on füüsilisi probleeme, soovitan kindlasti harjutuste valiku osas nõu pidada oma arsti või füsioterapeudiga.
6. Pea päevikut: kirjutamine on meie ajule sama vajalik, nagu võimlemine meie kehale. See võib olla oma eesmärkide kirjapanemine, päevaplaani koostamine, aga ka mõtete või eelmise päeva sündmuste üles märkimine. Piisab kõigest 15 minutist päevas, et mõtted paberile saaksid ning aju samal ajal vajaliku äratuse. Iseenesest ei ole sisu üldse oluline. Sobib isegi ka nende seosetute mõtete kirjutamine, mis parasjagu pähe kargavad. Keegi ei käsi sul seda paberit alles hoida. Kui tunned, et hiljem ei ole kellelgi selle lugemisest mingisugust kasu, siis viska see leht lihtsalt minema.
7. Söö hoomikust: öeldakse, et hommikusöök söö ise, lõunasöök jaga sõbraga ja õhtusöök anna vaenlasele. Selle viimase osas ei oska kommenteerida, aga hommikusöögi tähtsuse osas olen üsna kindel. Olgugi, et ma ise tihti venitan hommikul söömisega ning mõnikord jääb see üldse vahele, siis proovin end siiski selleks sundida. Oluline on jälgida ka seda, mida hommikuti suhu pistad. See võiks olla tervislik ning sisaldada vajalikke vitamiine ja mineraale, et anda kehale vajalikku kütust kogu päevaks.
8. Visualiseerimine ja meditatsioon: leidke 5-15 minutit igal hommikul, et mediteerida ning oma eesmärke ja eelolevat päeva visualiseerida. Meditatsioonil on teaduslikult tõestatud positiivsed tagajärjed inimese heaolus ning visualiseerimine aitab meie aju organiseerida leidma vastuseid meid vaevavatele küsimustele ning lahendusi probleemidele.
Need kaheksa punkti on sellised, mis kõik mahuvad kahe tunni sisse. Samuti peaksid mahutama veel ka enda varasemad kasulikud harjumused. Hommikurutiini hulka ei lisanud ma ka enesest mõistetavaid tegevusi, nagu pesemine, riietumine, meik jms. Usun, et need harjumused on igaühel juba niigi välja kujunenud.
Ilusaid hommikuid!
Viivika
